SOLIDORIGA BOKSERITE ZTP (Zuchttauglichkeitsprüfung) TESTIL SOOMES 03.09.2006
Eestis bokseritele sellist testi korraldatud pole, küll aga on see väga populaarne Soomes, Saksas ja paljudes teistes riikides. Eesti keelde tõlgituna oleks ta siis aretuskontroll. Testil hinnatakse koera kaitsetööd, ligipääsetavust, mõõdetakse koeri ja antakse põhjalik kirjeldus koera välimiku ja iseloomu kohta. Juba eelmine aasta koertega Soomes trennis käies tekkis kiusatus ka meil seal osaleda ja nii saidki Solli (Felicitas Ceres Solidor) ja Erika selleaastasele sügisesele testile registreeritud. Meie teadmised testist ja eeskirjadest olid nii minimaalsed, piirnesid ainult sellega, mida üks soome bokserikasvataja siin 3 nädalat varem koolitamas meile jutustas ja ega me kumbki soome keeles päris kodus ka pole:). Netist midagi asjalikku selle kohta lugeda/leida ei õnnestunud, tundus nagu oleks tegu mingite maru salajaste eeskirjadega... Aga kuna Solli on käinud järjepidevalt ja tublisti varrukatrennis, siis mõtlesime, et miks ka mitte - prooviks. Natuke sai Erika kodus ka spetsiaalsete mõõteriistadega ennem koera harjutada (tänud siinkohal ESLÜ-le), sest testil tuli läbida ka mõõtmine. Ühe koera pealt oli ka näha, et teda sellega ennem harjutatud poldud ja ta oli natuke ebakindel nende "tokkide" suhtes.
Jõudsime Raisiosse juba reede õhtul ja saime seal õnneks ka 2 õhtut trenni teha, samuti kasutasid seda võimalust ära ka paljud teised testil osalevad koerad. Erika jaoks oli see supervõimalus, sest ta sai ettekujutuse testist, kuidas ja mis toimuma hakkab. Kohtunik oli sakslane (Beate Spelsberg, hindas eelmine päev ka bokserite erinäitust) ja varrukameheks Vesa Laakso, tuntud nimi ka paljudele sakslaste inimestele (1996 aastal oli Soomes WUSV’il varrukameheks). Vesa juures käisime me ka eelmine suvi koeri treenimas ja ka seekord võttis ta meid avasüli vastu (oleme nimelt koerte kaudu sugulased – Solidori isa Xanthos oli Vesa koer). Testist siis: koerad tulid platsile ükshaaval, kõigepealt läbisid inimrühma ja see erines meie eksamitel/võistlustel nähtust sellepoolest, et koer ei tohtinud olla käsu all, vaid pidi olema vabalt, eesmärgiks siis näha koera suhtumist inimestesse (ta võis neid nuusutada, neile üles hüpata, peaasi, et ei oleks inimeste vastu agressiivne ega kardaks neid). Seejärel tuli hambumuse kontroll, isastel kontrolliti munandeid ja mõõdeti koera. Abiline võis samal ajal koera kutsuda ja talle palli või midagi näidata, et koer normaalselt seisaks ja tähelepanu mujale oleks. Seejärel tuli kõrvalkõnd, 1 sirge rihma otsas (enam-vähem pool staadioni pikkust otse) ja tagasi tulek oli lahtise kõrvalkõnniga, mille ajal lasti ka 2 püssipauku, millele siis koer reageerida ei tohtinud.
Ja nüüd siia otsa tuli näitusejooks!! Erika oli Solliga eelviimane koer ja peaaegu mitte ühtegi koera ei saadud jooksma, meie veel Erikaga naersime, et noh see on küll Solli trump, tema ju vana "näitusekala". Kõik need bokserid aga olid koerad, kellega tehakse trenni ja kes käivad võistlemas ja see tundus nagu natsa valesti, et peale korrektest kõrvalkõndi pandi kohe jooksma, sest omanik muutis kiirust ja koer hakkas pakkuma kõrvaljooksu nagu võistlustel, esikäpad käisid kõrgele (nagu marsiksid), pea oli kõveraks keeratud omaniku silmade poole, ühesõnaga mitte midagi ilusa näitusejooksu taolist. Tundus, et see oli kõikidele kõige raskem osa terves testis :) ja ega Solligi polnud erand, kõrvalt vaadates tundus, et see koer pole elu sees näitusel käinud ega tea ilusast ringijooksust midagi... Sellega sai siis esimene osa läbi. Teine osa oli kaitseosa. Omanik tuli koeraga platsile ja jättis ta abilise kätte, ise liikus edasi varje suunas, mille taga oli siis peidus varrukamees, kes alustas jooksmist omaniku suunas, ise karjudes ja ähvardades. Koer pidi rünnakut tõrjuma ja hüppama varrukasse. Hinnati koera enesekindlust, kiirust ja haaret. Lahti laskma ei pidanud käsu peale, küll aga käskis Vesa eelnevalt, et Sollile anda "lahti" käsklus, kuna see tuleb tal alati esimese käsu peale ja perfektselt välja, mida Solli siis ka uhkelt demonstreeris.
Seejärel tuli pikamaarünnak. Ehk siis varrukamees pistis jooksu, pöördus ümber ja hakkas jälle karjudes ja ähvardades tagasi jooksma, koer pidi rünnaku peatama ja haardesse hüppama. Mõlema ründe puhul jagas varrukamees koerale ka nuudihoope, millest koer ennast häirida lasta ei tohtinud. Siis tuli jälle "lahti" käsklus (mida ei pidanud andma, võisid ka lihtsalt minna koera alla ja ta ära võtta). Lõpuks pani varrukamees varruka maha ja läks koera juurde teda patsutama, koer ei tohtinud enam kaitsekäitumist pakkuda. Kolmas osa oli siis üksikasjalik väimuse kirjeldus (3 või 4 lehekülge...), alates ninaotsast kuni sabaotsani "lahati" koera välimikku ja kontrolliti silmade värvust spetsiaalse testri abil. Testil osales 6 koera ja kõik läbisid testi edukalt. Solli esines seal superhästi ja Vesa palus öelda tema varrukamehele suured tänud, koeraga on väga head tööd tehtud! Sollit treenivad Denis ja Vitja. Aitäh Teile!! Solli on nüüd esimene bokser, kes Eestist sellisel testil osalenud on ja ka selle läbinud!
